top of page
Ansambel Linnamuusikud on esimene Eesti muusikakollektiiv, kes tõi professionaalsele kontserdilavale eesti rahvakoraali.
Linnamuusikud on teinud koostööd Poolas asuva Fundacja inCantoga 2024. aasta oktoobris toimuvate kontserdite raames. Meil on ka käimas filmiprojekt, mis peaks välja tulema 2025. aastal.
Tegutseb Tallinna vanalinnas aastast 1983 Taivo Niitvägi juhatusel. Ansambel on esimene eesti muusikakollektiiv, kes tõi professionaalsele kontserdilavale eesti rahvakoraali (ehk vaimuliku rahvalaulu).
Inspireerituna Linnamuusikute loomingust ning ansambliga koostöös toimus Ida-Euroopas 1980.ndate lõpus laialdane varajase vaimuliku muusika taassünd – tšellovirtuoos Ivan Monighetti kutsus ellu Moskva esimese varajase muusika festivali „Dni starinnoj muzyki“ ja tolle aja üks silmapaistvamaid kontratenoreid, Marcin Bornus-Szczyciński, alustas Poola linnakeses Stary Sącz varajase muusika festivali “Pieśń Naszych Korzeni” korraldamist. Koostöö eest nende suurkujudega on Linnamuusikud väga tänulikud.
Linnamuusikud võlgnevad tänu ka ansamblile “Sirin” Venemaalt ning Marcel Pérès’le ja Dominique Vellard’ile Prantsusmaalt, kellelt on ansambel palju õppinud ning kellega koos korduvalt ka esinenud.
Ansambel Linnamuusikud on teinud hulgaliselt helisalvestusi Eesti Raadiole, salvestanud Eesti Raadio ja klassikaraadio initsiatiivil 3 CD-d, osalenud ühel rahvusvahelisel konkursil (Arezzo, Itaalia), kus võitis ansamblite kategoorias kuldmedali ja I preemia.
Käesoleval ajal on Linnamuusikud keskendunud peamiselt stuudiotegevusele, uurimaks erinevate rahvakoraalide ja gregooriuse koraalilaulu seoseid ning luues nende baasil uudisloomingut. Peale eelmainitu on ansambli repertuaaris ka polüfooniline vokaal- ja instrumentaalmuusika keskajast barokini. Ansambli koosseis on pidevas uuenemises, põlvkonnad vahelduvad põlvkondadega. Eesmärgid ja taotlused.
Linnamuusikud on ansambel, kes olles läbi elanud aastatepikkust aktiivset kontsertelu Euroopas, hoidub teadlikult kommertsrattasse tagasi sattumast. Iga kontsert on ansambli poolt ette valmistatud just nendele kuulajatele, kelle juurde nad lähevad. Vaimutoit, mida muusikapalad endas sisaldavad, püütakse kuulajale ulatada võimalikult puhtalt ja lihtsalt, et keegi ei peaks Linnamuusikutega kohtumiselt lahkuma tühjana või ükskõikselt.
Olles esitanud hulgaliselt monoodilist ja polüfoonilist repertuaari erinevatest ajastutest, ei taha Linnamuusikud enam tegeleda repertuaari pideva uuendamisega, vaid pigem püüab repertuaaris olevaid žanreid ja nende esitamise vokaaltehnilisi võimalusi üha sügavamalt tunnetada, helide ülem- ja alamtoonid on nende jaoks sama tähtsad kui ikoonimaalijatele värvid ja kuld.
Ansambli peamiseks huviks on avada füüsiliste helide abil uks vaimuelu metafüüsilisse maailma, kasutada kaduvaid helisid igaviku ilmutamiseks.
Kontsert ei ole Linnamuusikute jaoks meelelahutamiseks. Kontsert on üleskutse nendele, kes vaimus uinuvad, on lohutus ja teeviit masendunutele, kuid samas ka võimalus kohtuda nendega, kellelt ise õppida ja vaimuvalgust ammutada – kontsert on sild maise ja vaimse vahel. Linnamuusikud on vaimustatud võimalusest olla läbi muusika dialoogis kõigi kultuuridega – on ju igas kultuuris osake meist enestest ja samas nii palju erinevaid vaateid puhtusele ja ilule, jumalikule inspiratsioonile, mida kunstilooming peab alal hoidma ja rohkendama. Ansambli meeskoosseis on püsivalt tegev traditsioonilise lääne-riituse liturgia laulmisel, kuid vastavalt tellimustele on laulnud ka armeenia ning kreeka-ortodoksi liturgiat.
Kohtuda Linnamuusikutega on mõtet ainult nendel, kellel pole kiiret, sest ansambli looming asub väljaspool kommertslikku aega ja ruumi.
Eesti rahvarõivad jagunevad nelja peamisse rühma:
Põhja–Eesti, Lõuna–Eesti, Lääne–Eesti ja saared.
Eesti rahvarõivad jagunevad nelja peamisse rühma: Põhja–Eesti, Lõuna–Eesti, Lääne–Eesti ja saared.
Rõivad jaotati kolme ossa:
-
Pidulikud rõivad, mida kanti pidulikel juhtudel ja pärandati lastele.
-
Käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks.
-
Töörõivaid kanti igapäev ja need olid tehtud halvemast materjalist ning neil puudusid kaunistused.
Piduliku rõiva komplekti said noormees ja neiu leeriks, millega tähistati täiskasvanuks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastuse vahel erilist vahet ei olnud. Neiu käis katmata peaga ning võis ehtida pea pärjaga. Pulma ajal oli keskseks sündmuseks pruudi pea katmine abielunaise peakattega.
Nõukogude ajal oli palju pärandustest kaduma läinud, sest rahvariided ja muud Eesti riiki esindavad asjad keelati ning seda ei peetud hinnaliseks. Tänapäeval nähakse kui tähtis on luule, rahvariiete, laulude ja muude päranduste kogumine, sest need näitavad meie ajalugu ja jutustavad esivanemate elust.
Inimesed kandsid rahvariideid, et esindada oma rahvast, oma küla ja oma riiki. Rahvariided on väga olulised, sest need olid osa riigist ja kultuurist. Rahvariideid kanti ainult pidulikel põhjustel või tähtpäevadel.
Lisainfo peagi tulemas...
05.05.2017: Kell 19:00 - kinnine kontsert Raekojas
28.07.2017: Kontsert kell 20:00 Püha Olavi kirikus Vormsi saarel
18.08.2017: Kell 20:30 Krakowi Harukordse Muusika Festivalil, Püha Kolmainsus Basiilikas (Stolarska 12 st)
20.08.2017: Jaroslawi Varajase Muusika Festivalil
14.07.2018: Rzeszów; Musica Divina Festivalil
17.07.2018 & 19.07.2018: Lichen Rooma Katoliku kirik
14.12.2018: Kell 19:00 kontsert Peeter-Pauli Katedraalis (Vene 18, Tallinn 10123), sissepääs tasuta (annetuse võimalus kirikule)
15.12.2018: Kell 17:00 kontsert Arvo Pärdi Keskuses (Kellasalu tee 3, Laulasmaa 76702 Lääne-Harju vald, Harjumaa); piletid kohapeal või Piletilevist
29.11.2019: Kontsert Peeter-Pauli katedraalis, Vene tn.18 kell 19:00. Sissepääs tasuta (vabatahtlik annetus kirikule)
30.11.2019: Kontsert Tartu Salemi kirikus, Kalevi tn.76 kell 18:00. Sissepääs tasuta (vabatahtlik annetus kirikule)
12.04.2022: Kl 20:00 Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis (Vene tn 18)
30.06.2022: Kl 19:00 Tallinnas Peeter-Pauli katedraalis (Vene tn 18)
03.08.2022: Kl 20:30 | Bazylika Świętej Trójcy, Kraków, Poola
Möödunud kontserdel
bottom of page