AJALUGU
Tegutseb Tallinna vanalinnas aastast 1983 Taivo Niitvägi juhatusel. Ansambel on esimene eesti muusikakollektiiv, kes tõi professionaalsele kontserdilavale eesti rahvakoraali (ehk vaimuliku rahvalaulu).
Inspireerituna Linnamuusikute loomingust ning ansambliga koostöös toimus Ida-Euroopas 1980.ndate lõpus laialdane varajase vaimuliku muusika taassünd – tšellovirtuoos Ivan Monighetti kutsus ellu Moskva esimese varajase muusika festivali „Dni starinnoj muzyki“ ja tolle aja üks silmapaistvamaid kontratenoreid, Marcin Bornus-Szczyciński, alustas Poola linnakeses Stary Sącz varajase muusika festivali “Pieśń Naszych Korzeni” korraldamist. Koostöö eest nende suurkujudega on Linnamuusikud väga tänulikud.
Linnamuusikud võlgnevad tänu ka ansamblile “Sirin” Venemaalt ning Marcel Pérès’le ja Dominique Vellard’ile Prantsusmaalt, kellelt on ansambel palju õppinud ning kellega koos korduvalt ka esinenud.
Ansambel Linnamuusikud on teinud hulgaliselt helisalvestusi Eesti Raadiole, salvestanud Eesti Raadio ja klassikaraadio initsiatiivil 3 CD-d, osalenud ühel rahvusvahelisel konkursil (Arezzo, Itaalia), kus võitis ansamblite kategoorias kuldmedali ja I preemia.
Käesoleval ajal on Linnamuusikud keskendunud peamiselt stuudiotegevusele, uurimaks erinevate rahvakoraalide ja gregooriuse koraalilaulu seoseid ning luues nende baasil uudisloomingut. Peale eelmainitu on ansambli repertuaaris ka polüfooniline vokaal- ja instrumentaalmuusika keskajast barokini. Ansambli koosseis on pidevas uuenemises, põlvkonnad vahelduvad põlvkondadega. Eesmärgid ja taotlused.
Linnamuusikud on ansambel, kes olles läbi elanud aastatepikkust aktiivset kontsertelu Euroopas, hoidub teadlikult kommertsrattasse tagasi sattumast. Iga kontsert on ansambli poolt ette valmistatud just nendele kuulajatele, kelle juurde nad lähevad. Vaimutoit, mida muusikapalad endas sisaldavad, püütakse kuulajale ulatada võimalikult puhtalt ja lihtsalt, et keegi ei peaks Linnamuusikutega kohtumiselt lahkuma tühjana või ükskõikselt.
Olles esitanud hulgaliselt monoodilist ja polüfoonilist repertuaari erinevatest ajastutest, ei taha Linnamuusikud enam tegeleda repertuaari pideva uuendamisega, vaid pigem püüab repertuaaris olevaid žanreid ja nende esitamise vokaaltehnilisi võimalusi üha sügavamalt tunnetada, helide ülem- ja alamtoonid on nende jaoks sama tähtsad kui ikoonimaalijatele värvid ja kuld.
Ansambli peamiseks huviks on avada füüsiliste helide abil uks vaimuelu metafüüsilisse maailma, kasutada kaduvaid helisid igaviku ilmutamiseks.
Kontsert ei ole Linnamuusikute jaoks meelelahutamiseks. Kontsert on üleskutse nendele, kes vaimus uinuvad, on lohutus ja teeviit masendunutele, kuid samas ka võimalus kohtuda nendega, kellelt ise õppida ja vaimuvalgust ammutada – kontsert on sild maise ja vaimse vahel. Linnamuusikud on vaimustatud võimalusest olla läbi muusika dialoogis kõigi kultuuridega – on ju igas kultuuris osake meist enestest ja samas nii palju erinevaid vaateid puhtusele ja ilule, jumalikule inspiratsioonile, mida kunstilooming peab alal hoidma ja rohkendama. Ansambli meeskoosseis on püsivalt tegev traditsioonilise lääne-riituse liturgia laulmisel, kuid vastavalt tellimustele on laulnud ka armeenia ning kreeka-ortodoksi liturgiat.
Kohtuda Linnamuusikutega on mõtet ainult nendel, kellel pole kiiret, sest ansambli looming asub väljaspool kommertslikku aega ja ruumi. See on põgus pilguheit ajastute sügavikku ja ajatuse tippu, teise reaalsusesse, mis on alati meie ligi, kuid mida meil on ilma kunstikujunditeta raske tajuda…