Eesti rahvarõivad jagunevad nelja peamisse rühma: Põhja – Eesti, Lõuna – Eesti, Lääne – Eesti ja saared.

 

Rõivad jaotati kolme ossa:

​

1. Pidulikud rõivad, mida kanti pidulikel juhtudel ja pärandati lastele.

2. Käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks.

3. Töörõivaid kanti igapäev ja need olid tehtud halvemast materjalist ning neil puudusid kaunistused. 

 

Piduliku rõiva komplekti said noormees ja neiu leeriks, millega tähistati täiskasvanuks saamist. Vallalise ja abielumehe rõivastuse vahel erilist vahet ei olnud. Neiu käis katmata peaga ning võis ehtida pea pärjaga. Pulma ajal oli keskseks sündmuseks pruudi pea katmine abielunaise peakattega. 

​

Nõukogude ajal oli palju pärandustest kaduma läinud, sest rahvariided ja muud Eesti riiki esindavad asjad keelati ning seda ei peetud hinnaliseks. Tänapäeval nähakse kui tähtis on luule, rahvariiete, laulude ja muude päranduste kogumine, sest need näitavad meie ajalugu ja jutustavad esivanemate elust. 

​

Inimesed kandsid rahvariideid, et esindada oma rahvast, oma küla ja oma riiki. Rahvariided on väga olulised, sest need olid osa riigist ja kultuurist. Rahvariideid kanti ainult pidulikel põhjustel või tähtpäevadel.

​

Rohkem infot siit:

 

http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad